Isegi , kui ollakse õige rajal , ei pruugita seda läbida.......

Ma ei teagi mida kirjutada...see on vist juba tüüpiline lause minu puhul . Päevad lendavad kiiresti ning vahepeal on lumi ära sulanud . Istun praegu köögis ning mõtlen oma elu üle järele .
Õppida on palju aga mul pole tuju . Nõme vabandus , ma tean . Viimasel ajal on kõik nii kaugeks jäänud . Ma ei suhlte enam eriti inimestega . Ma ei tea miks . Ei taha . Sõpradele kulub palju energiat aga mul pole seda kuskilt võtta  , see ei tähenda et ma ei hooliks ega armastaks , lihtsalt....mõnikord on asjad palju keerulisemad kui need pealtnäha tunduvad .

Ma ei tea mis minust saab . Vean ennast iga päev kooli , et lihtsalt istuda maha need 7 tundi , aga tegelikult ma ei ole ju selle ajaga midagi omandanud . Väsitav on . Silm vajub tunnis tihti kinni . Palun Jumalat , et ta aitaks mul asjad korda saada . Kuigi ma ei tea , kas Jumal enam minu jaoks olemas on .
Hinded on nagu ikka...paremaks pole läinud . Kahe nädala pärast peab uurimistöö valmis olema , ma pole alustanudki . Korrutan aina , et küll aga jõuab . Aga ei jõua , enam mitte .
Mul on alla andmise tunne , viimasel ajal nutan ka päris tihti . Üksinda .
Koolis üritan ikka nägu naerul hoida , ei taha oma tujuga teisi rikkuda . Loodan , et saate aru .
Õnneks on mul veel inimesi , kes näevad minu sisse ja minu tunnetest aru saavad . Kes hoolivad ja üritavad mind valelt rajalt õigele tagasi suunata . Teie toetus on mulle väga oluline .

Soovin , et saaksin aega tagasi pöörata . Kasvõi hetkeks , et leida aega seistamiseks ning päikesepaiste nautimiseks . Pisarad tulevad vaikselt silma , raske on neid tagasi hoida , niiet ma parem lõpetan .